Teisel pool jõge, linnuse kaldal läks matk aina paremaks, sest kunagisest mõisapargist kasvanud linnamets oli suurepärane oma saarekestega ja sillakestega, sääl õitsesid tulikad, ülased ja lõosilmad, metsvindid, tihased ja kuldnokad laulsid lausa nina all, linnuse tiikides aga käis roheliste konnade vägev pulmatrall koos asjakohase lauluga. |
Linnuse üldmulje oligi täpselt nii hea nagu ta on paistnud piltidelt. Põhjalik tiir linnuse õuel ja vaatasime natuke ka meistritemaja galeriis ringi. Mõned näitused, sh üks maalinäitus, formaatide poolest mu meelest veidi liiga kitsas ruumis. Lihtsameelsete turistide kombel piilusime ukse vahelt sisse ainult tuuridel tutvustatavasse rokokoosaali teisel korrusel, mis paistis ootavat külalisi. Ja sellega turistide eduelamus ka lõppes, sest kui jõudsime väravamajja, kus asusid kassa, muuseumipood ja näitused, selgus, et hetkel pole kummalgi nii palju raha, et saaks NII muuseumi KUI KA Tartusse tagasi ning mõnikord on seis lihtsalt selline, et pead väga hoolikalt kaaluma, mille peale kulutad (linnuse tervikpiletist ma ei räägigi, isegi muuseumimaja pilet oli mõnevõrra ootamatult kallis ja hea tahtmise korral oleks saanud ainult torni, aga sel puhul tundus mõttekam paremal ajal uuesti tulla). Olin külastust plaanides natuke liiga palju oma muuseumikaardi peale lootnud, aga selgus, et linnuses see ei kehti. Pole enam ka sellist seiklusvalmidust, et viitsiks päeva lõpul maanteel hääletama hakata, nii et pidi tegema valiku ja kultuuritarbimiseks jäänud tunnid lihtsalt mööda Põltsamaad ringi matkates ja kohalikku väikelinna koloriiti imetledes mööda saatma. Alustuseks imetlesime väga pikalt ja põhjalikult väravamaja mu useumipoodi, mis oli väga netilt kujundatud, arvatavasti koos kogu muu lahenduse osana, lakoonilised mustad vormid, mis tõid kogu muuseumipoe kribu-krabu (nii kohalik käsitöö kui ka otsesemalt Põltsamaa mõisaga seotud meened) hästi esile ja tasakaalustasid seda. Mulle väga meeldis, kuidas riiulite tagakülgedele olid paigutatud tekstid ja suures formaadis fragment mõnest ajastuvisuaalist, näiteks osa Põltsamaa ühe mõisahärra (17. sajandi alguse rõiva järgi vahest ehk Herman Wrangeli) täisfiguurportreest, kus nägi niisuguseid võluvaid detaile, mida maalil ilma põhjaliku uurimiseta tähele ei paneks - musta pitsiga servatud särp, kindad, mitme rea geomeetriliste nõelapitsidega kraed-kätised jne. Seinal oli linnuse ajajoon ning ruumi keskel suures klaasvitriinis oli väljas kaks Lauw' manufaktuuri sinise dekooriga anumat ning üldse oli sümpaatne, et juba nö eesruumis antakse natuke aimu ekspositsioonist. Et kõik see teadmine, objektid, fragmendid, arheoloogilised ja ajaloolised esemed pole kõrge müüri taha suletud saladus - üsna samamoodi mõtlen kunstiteoste motiividest tarbeasjadel, mis igal juhul mitte kuidagi ei madalda originaalteost, vaid pigem toimivad õrrikutena ja tekitavad soovi originaali oma silmaga näha. |
Juhuslikult leitud kingipoega sama katuse alt leidsime alustava väikeettevõtja hästi varustatud tee- ja kohvimaja, kust sai korraliku jääkohvi kahele sama raha eest millega Tartus oleks saanud ühele - midagi sarnast märkasime ka linnuse veinikeldris - ja istusime kohvimaja toetuseks seal jutustades kenakese aja, enne kui päevakuumus väljakannatamatuks muutus. Enne edasi liikumist pidas K kui noorema põlvkonna esindaja poe omanikuga maha pika asjatundliku vestluse eri jääkohvidest ja -teedest, mis nii mind kui ka küllap omanikku rõõmsalt üllatas. |
E Evestuse skulptuuriga ja maalidega kaunistatud tähelepanu püüdva pubi kõrvalt leidsime roosade puudega suure tänava äärest Schmidti palju varjulisema ja vaiksema terrassi, mis üllatas meid väikese raha eest saadud suure supiportsjoni ja wifiga ja kus tiksusime K-ga õnnelikult peaaegu bussijaama minekuni, isegi mõni tarvilik asi sai selle aja jooksul üle võrgu aetud. Paras moment pärast pikki kõndimisi - see oli no nii suureks rahuloluks. Nagu mul mõni päev tagasi Pärnus muuseume külastades - sa oled seal kohal ja olemas, su huvi on suur ja tunne on veel selline, et võiks aega aktiivseks elamuste püüdmiseks kasutada, aga ühel hetkel mõistad, et pea ei võta enam vastu ja tuleb hakata nähtut töötlema, et sellest mingigi tulu sulle tõuseks. Eks pärast on muidugi ka see, et oleks ju võinud veel käia ja näha, aga intuitiivselt tegid tegelikult õige valiku. | Paidest tulev buss jäi Kevadtormi õppuste tõttu mõnevõrra hiljaks, nii et jõudsin veel Põltsamaa bussijaama joonistada. Panen selle pildi siiagi. |