Andsin ära oma pikalt tantsukingadena teeninud ilusad pannalkingad, mis olid mulle ajapikku laiaks jäänud ja loksusid jalas. Teine paar oli ent võtta - veidi üle aasta tagasi lasin ühed sinised samsskingad Viljandi kingsepal uuesti tallutada teatrikingadeks, aga et nad on akuraatselt õige 17. sajandi kinga tegumoega, otsustasin neile nüüd uute paelte abiga tantsukingadena uue hingamise anda. Paelad on sellised, mida tuleb kinga jalgapanemiseks kinni ja lahti siduda. Libeda atlasspaela asemel, mida esialgu kingapaelaks plaanisin, leidsin õnneliku juhusena ühe taftisema pinnaga lindi, mille ühel küljel oli lisaks liimitud (?) pitskangas. Lõikasin sellest paraja pikkusega jupid ja sidusin lehvideks. Paelte lõigatud otsad rullisin sõrmede vahel kahest servast keskele kokku, õmblesin kinni ja katsin hõbedasest poolekslõigatud filigraan-pärlikübarast keeratud aiguillette'idega. |
Käisin uute kingadega tantsuproovis - näevad peeglis ilusad välja ja mis veel parem - paelad, ehkki lehvid on pikad ja laiad, hoiavad ilusasti vormi ja ei jää jalgu. Ootan esinemist, kivi kinga!