Krookkrae vajas eelkõige pesemist, sinna oli jäänud igasugustest esinemistest make-up'i ja juuksevärvijälgi ja seest oli ta paljast kandmisestki isabellakarvaliseks muutunud. Muretsema pani mind see, kuidas krae pärast ilusasse sujuvalt kaarduva krookega vormi tagasi saada - olin selle õmmelnud keskmise paksusega linasest kangast ühekihilisena, voltinud enam kui viiemeetrise linase kanga riba krookekaarteks elizabethancostume.net soovituste alusel (praegu tean, et tegelikult on kõige ajalooliselt informeeritum lahendus väga peen kurrutamine, nagu näitavad muuseumiesemed ja ka rõivaajaloolase dreamstressi blogist võib lugeda - kindlasti proovin ka selle meetodi kunagi ära) ja serva hoidis vormis sisseõmmeldud õngenöör, kuid ühtegi muud tugistruktuuri sel polnud ja kartsin, et vees pesemisel muutub linane kangas vormituks räbalaks (mu enda krookkrae on nii-öelda prototüüpese, see oli esimene, mille ma tegin, et töövõtteid ja materjale tundma õppida ja katsetada ning kõigile järgmistele kraedele õmblesin ma juba kitsama või laiema krinoliinpaela sisse). Kuid krae puhastamiseks ei tulnud pähe ühtegi alternatiivi ja niisiis kandsin seda ikka kolm-neli korda aastas 16. sajandi programmides alati lootes, et ehk kaugelt pole midagi näha. Lähedalt vaadates nägi valge linane kohati päris jõle välja. Ühe ettevaatliku niiske käsnaga nühkimise pesukorra tegin kaela ümber käivale osale 2019. aastal, kuid see mõjuski ümmargustele krookepindadele halvasti, need vajusid kuivamisel kortsu ja juba oligi pilt rikutud. Kandmist see ei seganud, aga ei olnud nii ilus nagu sirgeks tärgeldatud kraed vanadel maalidel. |
Enne augustilõpu Rakvere esinemist sai lõpuks uus väljanägemine antud mõnedele alates 2010. aastast kasutuses olnud aksessuaaridele, nimelt mu 16. sajandi kostüümi juurde kuuluvale veskikivikraele ja 17. sajandi kostüümi juures kantavale lokkis parukale. Mõlemad nimetatud olid 2021. aasta suveks juba nii kohutavalt oma algset välimust kaotanud, et tuli ette võtta värskenduskuur. Kindlat retsepti polnud kummagi jaoks ja asjad said tehtud katse-eksituse meetodil, aga siinkohal jagakski oma kogemust. Midagi mõistlikku praegu teha ei jaksa, lösutades nohu, köha ja kaenlatäie taskurättidega voodis, niisiis kirjutan mälestusi.
4 Comments
|
MinaVahetevahel tuleb ennast proovile panna igasuguste muude huvitavate asjadega peale maali. On aegu, kus muud teen rohkemgi kui maalikunsti. Siia rubriiki olen pannud ka uurimistööd ja mõtisklusi rõivaajaloo jm teemadel. Arhiiv
February 2024
Teemad
All
|