Kõrvalepõikena ütlen, et see pole mul esimene kord Linnamuuseumis midagi tekstiiliga seonduvat teha - 2008. aastal õmblesin umbkuuest, sukkadest ja kapuutsist koosneva komplekti pluss alusriided, mis mannekeenile selga aetuna läksid välja arheoloogianäitusele "Kangas hansalinnas". Tartus enamasti jäätmekastidest välja tulnud tekstiilileiud on õigupoolest väga pisikesed fragmendid, enamasti tootmisjäägid või kantud katked, ühtegi terviklikku eset tegelikult sealt välja pole (vist) tulnud, nii et rekonstruktsiooni aluseks said toona võetud mõned samast perioodist pärinevad Herjolfsnesi ja Londoni leiud, aga kangad said ekstra kootud leiumaterjali alusel ning riiete detailides ja viimistluses sai vihjata ühele või teisele vitriinis eksponeeritud leiule - nööbid ja nööpaugud, siidkant, õmblused ja tikandid. |
"Makaaber (prantsuse keeles macabre)" on "Võõrsõnade leksikoni" järgi "olukord, meeleolu või kunstiline esitus, mis sisaldab karmi vastuolu elu ja surma või ilu ja inetuse vahel". Just ei muud kui makaaber on teema, millega ma viimastel nädalatel olen tegelnud. Juhtus nii, et tekstiiliuurija RR kaasas mind töösse ühe Tartu Linnamuuseumi tulevase näituse juurde ja sellega seoses olen uurinud Jaani kiriku Münnichi kabelist ja Raadi kalmistu Telleri kabelist leitud tekstiilikatkeid. Artiklit ma sellel teemal küll ei kirjuta, vaid näituse jaoks on esialgu plaanitud valmima neli rõivarekonstruktsiooni. Praegu ei avalda ma siin ühtki oma joonist ega fotot, aga natuke jutustan, mis teen ja mis tunded on sellega seoses. Ülesanne nüüd ees seisva näitusega seoses, tuli välja, pole siiski päris sama - rekonstruktsioonide õmblemise asemel ma joonistan need. Uurimistööd on võrreldes toonasega aga palju rohkem - et aru saada siluetist ja tegumoest, tuleb aru saada lõikest ja et aru saada lõikest, tuleb rätsepatöö rekonstrueerida teinekord kaunis väikeste tükkide järgi (säilinud on õmblustega, kantidega, kanalitega ja kaunistustega fragmente ja detaile). Istun fondis, vaatlen ja mõõdan rõivaste säilinud osasid senikaua, kuni midagi koitma hakkab. Mis sellise pealkirja postitusele panin, saab nüüd arvatavasti selgemaks. Kadunukeste säilmed on küll tekstiilide seest välja korjatud ja riided tolmust ja liivast puhtaks harjatud, aga loomulikult pole need pestud ega triigitud. Tolmu eest kannan vahel riidest maski, aga kindaid küll ei kanna - need muudavad sõrmed kohmakaks.
8 Comments
2020. aasta hilissügisest kuni 2021. aasta kevadeni olin tegevuses ettevõtmisega, mis mulle rohkelt huvi ja eneseteostust pakkus ja ka üht-teist õpetas. Pakkumine teha Tartu ülikooli kammerkoori ajaloost kõnelevale juubeli-raamatule illustratsioonid jõudis minuni Konrad Mägi Ateljee kaudu ja oli enne minuni jõudmist juba mõnd aega ühelt laualt teisele ringelnud. Pean tunnistama, et idee tundus mulle üksjagu hull - tavaliselt illustreerivad igasuguseid ajalooraamatuid vanad fotod ja trükipiltide reprod, kuid ei midagi enamat. Aga ilmselt on igasugused loomeinimesed minuga nõus, et hullu ideega haakida on alati kordades põnevam kui miskit turvalist ja sadu kordi enne tehtut ette võtta. Nüüd panen siin järgnevalt kirja oma muljed ja mälestused. Raamat läks täna trükki ja varsti-varsti, mõne nädala pärast ... Ennast illustraatoriks välja pakkudes mängisin ka sellele, et võin piltide tegemisega samas komplektis ka raamatu üldkujunduse ja küljenduse teha - ära jääb illustraatori-kujundaja-tellija vaheline tüütu telefonimäng. Esimesed kokkupuuted projektiga panid mind küll kaunikesti muretsema - see oli mulle muidugi teada, et ajalookogumik ja tuleb pildid teha ajalooliste fotode alusel, aga ma ei saanud veel aru, kui suur üldistusaste on lubatud ja mida fotol kujutatust tuleb eelkõige edasi anda; proovitöö küsimine äratas kõige ebameeldivamat laadi tunded, samuti polnud proovitöö eeskujufoto kõige representatiivsem (ma rohkem ei ütle, ujusin siiski välja); esitatud proovitöö vaatas üle terve töögrupp, nii et mulle jäi segaseks, kui paljude arvamusega pean edaspidi arvestama (meenutan siinkohal vanasõna paljude kokkade kohta ja mis võib nende tehtud söögiga juhtuda) ja esimesele läbirääkimisele töö täpsema mahu ja iseloomu kohta läksin suht värisevate põlvedega.
|
MinaVahetevahel tuleb ennast proovile panna igasuguste muude huvitavate asjadega peale maali. On aegu, kus muud teen rohkemgi kui maalikunsti. Siia rubriiki olen pannud ka uurimistööd ja mõtisklusi rõivaajaloo jm teemadel. Arhiiv
February 2024
Teemad
All
|