Foto autor on Kalev Lilleorg ja pilt on võetud meie esinemiselt Mohri aida juures Pärnu hansapäevadel. Õnnesoovi sõnastas ansambli nimel KK. Pildilt tuli mul ühtlasema terviku huvides välja toimetada mõned õllereklaamid ja kontserdiplakatid ning pikendada lavalaudu pisut ettepoole. Muidu on kõik nii nagu Mohri aida ees toona oli. |
0 Comments
Järgnevas pole ma midagi ise teinud peale tähelepanekute ja allikate ja interneti lappamise, aga panin ikkagi siis muude nikerduste sektsiooni teiste rõivaajaloo juttude juurde. Värvid on pealkirjas ära nimetatud ainult sellepärast, et jõuluteemaga läheb kokku.
Miks see nii kangesti mu tähelepanu äratas, oli asjaolu, et see narmaskaunistus meenutas mulle ühte teist, ajaliselt ja ruumiliselt kauget rõivaaksessuaari, mis oli Lõuna-Saksamaa naistel moes kitsas ajaaknas 15. sajandi teisel poolel kuni 16. sajandi alguseni. Ma ei hakka siin nüüd sirgeid ja jämedaid otsejooni tõmbama ning uljaid järeldusi tegema, pigem olgu see lugu illustratsiooniks, kuidas vägagi eri ajal ja eri kohtades võivad samasugused tekstiilkaunistused ehteks olla ja veel kogemata kõrvuti silma jääda. See on õigupoolest vahva ja võluv, sellised avastused, isegi kui need päris avastused pole.
Liigun kolmevärvilise punase-rohelise-valge gefrensi juurde tagasi, siin mõned näited maalidelt ja koloreeritud illustratsioonidelt. Sama värvikombinatsiooni kohtab vahetevahel ka rõivastel, aga mine võta kinni, kas see oli koloreerija suva või nähtud ja tuntud tava kujutamine.
Sain aru küll, et Virumaa 18.-19. sajandi tanudel ja kuskil Saksamaa lõunapoolses otsas 15. sajandil kantud juuksekaunistusel ei saa olla kuigi palju kokkupuutepunkti, aga elevust tekitas see kokkusattumus ikkagi. Ja siis ühel detsembrikuu päeval enne jõule ilmus kahe Rootsi tekstiiliuurija veebilehe advendikalendrisse, mida nad panevad igal jõulukuul kokku ja kus esitlevad tähelepanuväärseid tekstiilileide - kangaid ja kangafragmente ja kudumeid ja paelu ja tikandeid, vahendeid nagu nõelad ja värtnakedrad - ja mida ma juba mitmendat aastat jälgin, 10. detsembril imeilus roheline-punane-valge 15. sajandissse dateeritud pluviaal Kõik kolm fotot on pärit historicaltextiles.org.veebilehelt ja neile tuleb jagamisel viidata
Paneksin siia lõppu ühe pildi (pilt pärit siit), millele eespool gefrensiga seoses viitasin, sest sellel on muude kaunite tekstiilide hulgas (vaadake seda fantaasiaelukatega vaipa või tekki taustal, ega see saa muud kui tikand või aplikatsioontikand olla!) imeilusa kolmevärvilise sinise-punase-valge narmasservaga antependium või mingit muud liiki altarikate. Ja kõrvale must-valge foto mingist 13. sajandi siidist narmasservast koos metallkaunistustega kuskilt Halberstadtist - siin pean põhjama ja vanduma Pinteresti ja Pinteresti kasutavaid kostüümi- ja tekstiilientusiaste, kes pole uurijad või siis ei pea seda teemat piisavalt oluliseks ja kes ei pane ühelegi pildile allikaviidet - otsi siis neid allikaid mööda internetti taga (lõpuks leidsin, see riba on altarikatte aurifrisium, asub Halberstadti toommuuseumis ja on kunagi publitseeritud andmebaasis Bildindex der Kunst & Architektur, mis praeguseks on maas, aga sealt pärit ilma kontekstita pilte on terve internet täis - see viideteta linkimine on nagu halb arheoloogia). Lisan lõppu ühe värvilise tikitud praetexta Metropolitani muuseumist, mida taga otsides leidsin palju muud (veel ühe narmaspoordi metallkaunistustega, ja veel ühe Lüneburgist jne jne) aga lõpuks sain tollele õigele otsitulegi jälile. Näed, sai mitmele ilusale keskaegsele esemele viidatud ja neid leiab veel, aga mitmevärvilised narmaspoordid pole ka veel 17. ja 18. sajandil oma populaarsust minetanud, nagu tuleb välja näiteks Metropolitani muuseumi kogusid kammides, ja 19. sajandilgi leiab samasuguseid, vahest ehk veelgi uhkemate värvidega ja läikivamast niidist. Mu oma väike veidrus on, et 15. sajand enne mõne lambikese põlema paneb kui kohalik ... tjah, Põhja-Eesti pole isegi mingi kohalik mu jaoks. Siiras ja puhas ja ilus värvirõõm toob need otsad kokku, igatahes nii jõuan nende tanude juurde tagasi, millest alustasin.
Niisiis eksisin, kui arvasin, et narmaskaunistusega tanusid pole publitseeritud - tegelikult on. Miskipärast kuidagi ei jõudnud radarile. Kaarma-Voolmaa raamatus on sissejuhatavas osas küll nii linuk kui ka otsiktanu või harjakas ära nimetatud, narmastega otsiktanust on isegi pilt lk 39, aga tahvlitele ja mustrilehtedele on jõudnud ainult kardpaelaga äärestatud linuk ja otsiktanu pole kuskil hiljem pilti pääsenud. Virumaaga seostuvad puha pottmütsid, huvitavamad ja vanaaegsemad asjad on kuidagi kõrvale jäetud. Samas, nagu ma siit teada sain, soovitas Helmi Kurrik oma rahvarõivaraamatus Simuna naiseülikonna juurde Simuna otsiktanu, sedasama soovitas Nõukogude Naises, 1968. aasta novembri ajakirjanumbris Simuna naiseülikonna juurde Aino Voolmaa. Ilmari Mannineni raamatu uustrükis (2009) on naiste peakatete ülevaates lk 70 küll ilus värvipilt nii linukast kui otsiktanust, aga lähemalt pole neile poolt sõnagi pühendatud - eks see raamatu stiil oligi rohkem paralleele otsiv mu meelest. Jaa, sutsuke hakkab tunduma, et sellest mütsimoest oleks ma ikkagi pidanud midagi teadma. Niisuguste kummaliste uurimisküsimustega lõbustasin ennast vahepeal. Natuke kunstiajalugu, natuke muuseumitekstiilide vahtimist, natuke rahvariidemeistrite kirjutistes ja natuke oma mälestustes sobramist, ega see tõtt-öelda mingi uurimise mõõtu välja ei annagi. Nüüd pühade ajal oli siis lõpuks aega, et kõik need mõtted kokku panna ja natuke on ikkagi ka lõbus. Selline kergekaaluline mõtteveeretus.
|
MinaVahetevahel tuleb ennast proovile panna igasuguste muude huvitavate asjadega peale maali. On aegu, kus muud teen rohkemgi kui maalikunsti. Siia rubriiki olen pannud ka uurimistööd ja mõtisklusi rõivaajaloo jm teemadel. Arhiiv
February 2024
Teemad
All
|