Isegi kui enesetunne ei ole parimatest parim, kukub ikka vahel mõni kullaterake päeva. Käisin Laekveres ühte pildi-ja-värvi-aktiivse-vaatamise töötuba tegemas ja pidin sõitma Tamsallu, et seal kohaliku kunstiringiõpetaja auto peale saada. Aga see Tamsalu jaam tuli Tartu-Tallinn ekspressrongis, millega kaks aastat õpingute pärast Tallinna vahet kolistasin, kuidagi harjumuspäratult ruttu kätte, nii et mul olid, kui uksed ühel hetkel lahti läksid, isiklik kola ja rõivad kõik laiali. Paanikas rabasin kõik sülle ja jooksin uksest välja, samal ajal kui kaasreisijad mulle üle ukse mu mahakukkunud asju järele ulatasid, aga midagi jäi ikka rongi, nagu pärast välja tuli.
Sellel olmelisel teemal väikest pildiriba alustasin teisipäevases illustratsiooni tunnis õpilaste kõrvalt. Lõpetasin täna, kui olin päeva lõpus juba selgeks saanud, et lugemise ja kirjutamise jaoks täna eriti hea päev polnud, aga joonistuse lõpetamine oli küll jõukohane.