Väikeseks vahelduseks tavalisele aktistuudiole oli modell seekord välja tulnud oma mõeldud kostüümi ja oma rekvisiitidega, nii et kompositsioon oli teistsugune kui tavaliselt - taust oli hele, kolme eri heledat kangast ehk valdavalt valge, ümmargusel laual oli veinipudel ja -klaas ning modell oli Hiina lipu värvi punases lühikeses kleidis. Ta täiendas seda kostüümi ja kompositsiooni edasistel päevadel mõnede pisikeste detailidega, aga et suurem süžee ja üldisemad rõhud olid juba paigas, ei hakanud keegi maalijaist neid väikesi objekte juurde tegema. Selle kompositsiooni maalimise juures oligi kõige huvitavam osa mitu eri punast tooni, kleit ise, selle peegeldused modelli nahal ja heledatel draperiipindadel ning erinevad materjalid kompositsioonis, nagu helehall samet sohvakatteks, ebamäärast pruuni värvi puuvillkangas, valged voodilinad ja kohev pitslaudlina tekstiilidena, poonitud parkettpõrand ja veiniklaas. Ma tegingi juba kadreerimisel valikuid, jätsin modelli parema käe ja roheka klaaspudeli üldse kompositsioonist välja, sest minu meelest suhestusid kostüüm ja jalad, klaas ning suitsupits juba niigi hästi. Ja valgete kangaste voldimäng, mis jäi modellist paremale. Muidugi ei läinud kõik nagu õlitatult, jõudsin esimesel päeval eeljoonistuse ära teha ja osa värvi peale panna, rõõmustades modelli dünaamilise poosi üle. Kahjuks oli see ilu teisel päeval otsas, sest poosi hoidmine oli talle siiski liiga raske ja läks valusaks. Modellile tuli niisiis panna patju ja tugesid abiks ning tema asukoht sohva seljatoe ja draperii suhtes muutus üsnagi. Maalijad seisid valiku ees - kas lasta edasi alguses tehtud joonistuse põhjal või teha uus joonistus ja maalida seda poosi, milles modell oli alates teisipäevast. Ma hoidsin jonnakalt esmaspäevasest joonistusest kinni, mis oli nii toreda sisemise liikumisega ja panin värvid uue poosi järgi, mis esimesest natuke erines, aga võrdlemisi palju oli sama. Selles maalis ma kasutasin palju laseerivaid kihte, mis pole mu tavaline stiil ja pärast see tulemus oli veidi võõrastav. Muidu kõik tekstiilid ja ümbritsev ruum said värvi poolest ilusasse tasakaalu. Eriti palju fotosid ma seekord ei teinud. Paraku, nagu ikka suuremate ja objektirohkemate seadetega, ka siin kippus sisse tulema mingi ettevaatlikul joonistusest kinni hoidmine - ma päris nokitsetuseks seda ei söanda nimetada, aga nagu mingi ebaühtlus - kõik oleks justkui õige, aga pildi eri osade eri töödeldus - see jättis veidi laiali mulje. Sama täheldasin varasema roosa kangaga akti puhul ja veel varasema sinises kleidis ja lillevaasiga naise puhul. Et keerukas seade, eri objektid, eri materjalid ja ongi paras pähkel neid tükke kokku saada. |
0 Comments
|
Midagi endast
Sündinud 1969. Arhiiv
March 2024
Teemad
All
|