Võtsin ikkagi püstformaadi ja koha sohva küljel, kus modell jäi enam-vähem otsevaates, torsole langes libisev külgvalgus ja suurem osa kehast jäi varju või poolvarju, aga oli ohtralt lühendusi, mõnega ma eeskujulikult hakkama ei saanudki, näiteks otse ette suunatud jalalabaga. Ka joonistus tundus keeruline, sestap tegin väikese visandi märkmikku, jagasin selle ristjoonega neljaks, jaotasin maalipinna samal viisil ja paigutasin modelli sellele kavandile toetudes maalipapi pinnale, nii et kuskilt midagi välja ei jäänud. Uskumatult kaval meetod, enne joonistada modell, siis talle ümber ligikaudu maali proportsioonides raam ja siis jaotus - õppisin seda kompositsiooni kavandamist ühel EKA täienduskoolitusel. Joonistusega jäin seekord eriti rahule, alati ei tule ta sellise elegantsiga välja, aga seekord õnnestus. |
Sellel nädalal oli sohvale draperiiks visatud päratu safrankollase-oranžika-punase kirjust läikivast kangast kardin, mitte küll niisuguse erksusega nagu minevanädalane geraaniumiroosa taustakangas, ja modell oli heledamapoolse jumega ja heledate juustega akt. Mul tulid töös ihutoonidesse kohe rohelised sisse, sest keha värvid paistsid kõik õrnemad ja punasele vastupidises suunas kiskuvat sellel taustal, aga refleksid olid jälle punased ja oranžikad. Üsna keeruline tundus. Juhendaja oli MM, kelle leivanumber on suured üldistused ja laiad varjud ja värvikasutus, detailide kallal nokkimisest ta seevastu eriti ei pea.
0 Comments
Sel nädalal oli õnn maalida titekõhukesega modelli, hilinesin tundi ja sain valguse poolest kaunis pimeda koha, aga sealt oli väga ilus profiilivaade. Modelli pildile kadreerimisega mässasin hea hulga aega, päris õige võib-olla see peaaegu-servale-nõjatumine polnud, aga siis jäi hulga ilusaid valgusepindasid pildi keskosasse. Taustal oli tegelikult üks kaasõpilane, aga ma aimasin, et tema paigutamine sinna pole vast kerge ja võib minna kirjuks, sellepärast paigutasin sinna hoopis Mägi maali repro, mis muidu jäi rohkem paremale. Ei jätnud seda ka muidugi kommenteerimata lausega "Ma L-t ei hakka maalima, panen sinna hoopis selle Konrad Mägi maali, mis näeb hulga parem välja - " see kõlas täpselt nii halvasti nagu siin kirjas, õnneks keegi ei solvunud.
Jõudsin juba eelmises postituses kõvasti hädaldada, et pilt jäi pooleli ja edasi tegutsemiseks napib julgust. Tõsi mis tõsi, rohkem kogemust on mul pikaajaliste poseerimistega, aga mitte sellise visandlikkusega, mis visandlikkuseks peab jääma ka valmis pildis. Esmapäeval poseeris sama modell uuesti ja minu edasine töö maaliga nõjatus kaunis sagedasele kinnituse otsimisele juhendaja käest. Unustasin selle eelmise nädala kohta kirja panna, aga eelmisel ja sellel nädalal mõlemil jagas näpunäiteid Maire Aarsalu. Juba on mulle selgeks saanud, et erinevate juhendajatega tulevad natuke erineva lähenemisega maalid - igaüks näeb seda värvikäsitlust ja lõpetatuse-lõpetamatuse suhet pisut erineva nurga all, mis sest, et põhimõte on äratuntavalt sama. Üks asi, mida MA päris mitu korda rõhutas, oli töös värskuse hoidmine - ses kontekstis ei ole visandlikuna mõjumine paha, aga maal peab samal ajal mõjuma ka lõpetatuna, vaat selline köielkõnd siis.
See septembri lõpu ja oktoobri algusega nädal kujunes tõeliselt ogaraks, nagu neid ikka vahel harva leidub - jõudsin end optimistlikult registreerida esmaspäevase, neljapäevase ja reedese modelli maalimiseks ja esmaspäeval jõudsin maali isegi alustada, aga siis hakkasid muud tegevused end jõuliselt vahele suruma - töömess, mille ettekandeist üritasin iga päev midagi jälgida, et oleks pärast töötukassale millestki aru anda; sünnipäev, mil sai koos külalistega elus esimest korda projekti kirjutatud üheks rühmanäituseks; kirikupüha ettevalmistused ja laul; laupäevase kontserdi proovid ja kontsert ise - olukorras, kus tegevusi on palju ja ei õnnestu korralikult süveneda või siis tuleb hambad ristis süveneda väga napi ajaga ja kõige krooniks jäävad enda jaoks plaanitud asjad tahaplaanile, on frustratsioon ja rahulolematus väga tõenäoline tulemus. Pole suurem asi tunne, õnneks on selliseid aegu minul tõesti harva. Mõnel võib iga päev selline olla, aga eks see taluvus olegi inimestel erinev. Ma loodan, et järgnevad nädalad mulle enam sedasorti põnevust ei paku.
|
Midagi endast
Sündinud 1969. Arhiiv
March 2024
Teemad
All
|