Sel nädalal oli õnn maalida titekõhukesega modelli, hilinesin tundi ja sain valguse poolest kaunis pimeda koha, aga sealt oli väga ilus profiilivaade. Modelli pildile kadreerimisega mässasin hea hulga aega, päris õige võib-olla see peaaegu-servale-nõjatumine polnud, aga siis jäi hulga ilusaid valgusepindasid pildi keskosasse. Taustal oli tegelikult üks kaasõpilane, aga ma aimasin, et tema paigutamine sinna pole vast kerge ja võib minna kirjuks, sellepärast paigutasin sinna hoopis Mägi maali repro, mis muidu jäi rohkem paremale. Ei jätnud seda ka muidugi kommenteerimata lausega "Ma L-t ei hakka maalima, panen sinna hoopis selle Konrad Mägi maali, mis näeb hulga parem välja - " see kõlas täpselt nii halvasti nagu siin kirjas, õnneks keegi ei solvunud.
Juhendaja EG passis väga hoolikalt peale, et alguses paika pandud värvid ei kaoks, vaid täieneks. Ma siiski töötasin osa pindu üle, sest erinevatel päevadel oli valgus erinev - päikeselistel päevadel paistsid varjud sinakamad, pilvealustel päevadel rohekamad ja neid erineva ilmaga päevi oli malelauamustris kenasti pooleks. Vahel tuli värvi kalkuleerida, sest vaatlus näitas midagi sootuks erinevat pildile pandust.
Siin galeriis on ilusasti näha, kuidas pilt täienes - ühe päeva jätsin vahele, maalisin neli päeva - ja kolme päeva lõpul neljast oli mul tunne, et nüüd on enam-vähem valmis. Seda andis siis järgmises tunnis kohe korrigeerida. Mis mul endal mõnes kohas kripeldama jäi, oli see, et taust on maalitud modelli endaga võrreldes väga teises laadis, võib-olla saab neid kuidagi osavalt veel teineteisele lähendada, ja mõnes kohas on poolvarjupinnad ikkagi liiga heledad, näiteks mõnedes kohtades põsel ja kaelal - värv tuleks säilitada, kuid minna pisut tumedamaks teatud laikudes. Ja võib-olla tagapool paiknev rinnanibu peaks mõjuma heledamana, praegu nad paistavad kuidagi ühes tasapinnas. Paletil olid mul enamjaolt tavalised värvid - tsink- ja titaanvalge, kaks külma kollast, ooker ja indiakollane, ultramariin ja Payne's gray, külm ja soe roheline, külm punane, inglispunane ja hele kaadmiumpunane. Seekord puudus tumedam kaadmiumkollane, kuid juures oli kaks erinevat ereroosat. Õigupoolest ma neid roosasid nii väga ei kasutanudki, ainult kohtades, kus roosa draperii kehale refleksi heitis, ja keha peal, võib-olla tänu sellelesamale draperiile, nägin kollakaid-valkjaid toone palju enam. |
Muidu ma jäin üldiselt küll selle värvilisusega modelli enda peal hästi rahule, kas see kõik ka pilditerviku osas hea on, ses osas olen pisut kõhklev. Kuid meeleolu on pildis selline ilus ja helge, just kuidagi õige ja sobiv emale.