Kaks nädalat möödusid nii, nagu osaleks ma eksperimendis "kui vähese kohalkäimisega on võimalik pilt ära teha?". Talve saabudes on olnud raske kümneks kohale jõuda ja nii olengi maalinud korraga heal juhul kaks tundi, kehvemal tunnikese, ja mõni päev on ka vahele jäänud ühe ettevõtmise pärast - valgustan seda allpool. Mitte et maalimise kiirus oleks kuidagi tähtis, see sõltub paljus temperamendist, aga pigem on olnud oluline tunda, et ma tean oma tempot ja püsin järjel. |
Kirjutangi neist kahest nädalast korraga.
Esimene nädal algas paljulubavalt, ees oli puna-mustas negližees diivanil pikutav modell, seesama heledajumeline. Värvid olid seekord kaunis sumedad juba draperiides ja arvatavasti paistsid punase kõrval veel nüansikamatena - alustasin viksilt tausta maalimisest, küll ma ikka segasin neid toone paremale ja vasakule, et kõik peenikesed üleminekud ikka kätte saada, Bžni roheline muld, millega ma varem midagi pihta ei osanud hakata, kulus nüüd kohe asjaks ära - ta ei sobi toonimiseks, aga teda ennast saab väga hästi toonida, kui on vaja mitte konkreetset, vaid mingit hajusat taustavärvi. Figuuri markeerisin enam-vähem kollase ookri ja marsskollasega paika, aga ei jõudnud teda katta. Järgmine päev, võta näpust, ei saanud modell tervise pärast tulla ja nii jäigi maal pooleli lootuses, et kunagi auges tulevikus tuleb sama modell jälle samas negližees ja saab pildiga lõpuni minna. Teisel nädalal jõudsin pidevalt kohale enam-vähem keskpäeval, kui teised olid juba paar tundi usinalt maalinud. Võtsin valgeks krunditud väiksema maalialuse, mille EG mulle kunagi Viljandisse oli toonud, piklikuma kui mu tööd tavaliselt, on, aga see sobis akuraatselt selle kompositsiooni jaoks. Modell oli peaga akna suunas ja ta torso oli enam-vähem poolvarjus, voodikate oli küllalt summutatud toonides helesinise ja beeži triibuline, maalil sai ta värvilisem kõvasti. Rahutuid volte tõmbasin hilisemas järgus siin-seal ühtlasemaks, aga pildile jäi neid huvitavates toonides eri pindu piisavalt. Seekord segasin palju värvitoone kelluga ja samaga panin nad kohale, pintslit kasutasin rohkem keha toonides ja ainult väga valitud kohtades taustakangastes, see kelluga saadud faktuur on piltidel kenasti näha ka. | |
Tee mis tahad, väikese pinna ja vastavalt väikese figuuri puhul on tõesti mõnus ja lihtne pintsliga maalida - piisab ühest-kahest tõmbest ja juba töötab. Protsess oli selline, et suurem osa algul paika pandust jäi viimasesse varianti, ainult ühe labajala kuju korrigeerisin, põlve tõin ettepoole ja näo kallet muutsin konkreetsemaks. Ja ma kasutasin väga vähe värve! Kroom-koobalt-türkiissinine ja kahvatu bleu royal, Bžni roheline muld ja sünteetiline oliivroheline (mõlemad soojad), tsink- ja titaanvalge, roosakas naapolikollane, saharakollane, ooker ja marsskollane, hele kaadmiumpunane, juuste jaoks ultramariinviolett ja musta asemel Payne's gray - kogu lugu. Labidaga töötades on võimalik väike värvikogus õhukeselt pinnale paigutada, nii et seda jätkub rohkem ja värvi puhtus on ühtlane.
Minu kahe nädala töö. Kappi on kümmekond pilti kogunenud, varsti peaks vahekokkuvõtte tegema.
Kodus arvuti taga, nii et maalima ei jõudnud, hoidis mind aga see ettevõtmine. Mina tegin veebilehe ja ilmselt korraldan ka nende tööde füüsilist näitust raamatukogudes, augustist novembri lõpuni oli aega illustratsioone joonistada. Erinevatele vabatahtlikele illustraatoritele jagati juuli lõpus raamatud ja lähteülesandeks oli varustada tekst visuaaliga. Minu mõte liikus sellist rada pidi: Borgese raamat on sisuliselt bestiaarium ilukirjanduses leiduvaist olendeist; bestiaarium - põhimõtteliselt keskaegne žanr, seepärast loeme teksti hoolega ja teeme selgitava illustratsiooni nagu see keskajal käis, aga ma muidugi ei tahtnud imiteerida keskaja stiili, vaid ainult illustratiivset lähenemist. Nagu näha, mõni teine kunstnik lähenes teisiti. Et mu valitud tehnika oli siiski kaunis töömahukas ja ma ei olnud eriti usin, jäi mul umbes kolmveerand piltidest novembris, kui veebilehega alustasin, kavandite faasi, aga neid vormistatud töid laekub sinna veel - nüüd panin kõik, mis enam-vähem vaadata kõlbas, lehele üles, sest lehte tutvustatakse kolmapäeva õhtul transmeedia (üle- ümber- või mis meedia iganes see siis on) konverentsil. Sellepärast sai ka ingliskeelne versioon esimesena valmis.