Alustan üldse kõrvalepõikega, sest panin ühele fotole siin kaks olulist objekti, mida ühendab see, et nad on mõlemad pärit 1993. aastast. Üks on minu kunstiühing "Pallase" maalistuudio õpilaspilet ja teine on väike Peterburi koobaltvioleti pabersildiga tuub. Igale sisseastujale - toimus veel komisjon ja tehtud tööde vaatamine, et kas on üldse mõtet koolitada, jah - kingiti kümmekond sellist väikest värvituubi, ma mäletan sealt peale selle violeti kollast ookrit, mingit kroom-koobalt sinakasrohelist ja krapplakki. Ütleks, et see oli toonasel vaesel ajal ikka väga kõva sõna, minu jaoks vähemalt. Õpilaspilet näib mulle tõelise rariteedina (või on veel kellelgi alles?), seda muide ei pikendanud ma kunagi, sest 1993. aasta kevadsemestril olin ma juba ülikooli maaliosakonnas. Violett jäi mul toona alles, leidsin ta nüüd eelmisel nädalal vanemaid värve sorteerides ja kasutasin sellel nädalal peaaegu tervenisti ära. Vaat selline ajasild 1993 - 2020. Oli täitsa kõlblikus pehmuses veel. |
Stuudioõppe teisel nädalal oli jälle aktimodell, võtsin seekord täisfiguuri ette taustadraperii ja muuga . Sellel nädalal jagas näpunäiteid Evi Gailit.
Panin oma töö faasid piltidena jälle õpetlikkuse mõttes ritta, sedapuhku mitte ühe kokkulõigatud pildina, vaid galeriina. Katsetasin natuke teist lähenemist. Üritasin siis mitte enam selle reha otsa astuda, et värvid ära kaovad. Panin esimestena mõned valguse ja varju värvilised laigud torso peal kelluga paika - neis oli naapolikollast, kroomrohelist, ookrit ja valget - ja hakkasin siis kogu ülejäänud värvivärki selle ümber ehitama. Seljatagune riie oli enam-vähem naturaalvalget tooni, valgusepoolel väga hele, varjudes mu silmis kerge roheka tooniga, aga ma tõmbasin sinna draperiile esialgu labidaga igasuguseid värve, mis segamisel järele jäid ja keha peale panemiseks liiga tuhmid olid.
Tekkis ka väike diskussioon juhendajaga, et kas esimesena tuleb teha taust või mitte. Ma nüüd arvan, et see vist oleneb taustast - kui on päris värvid, nagu punane, roheline vms ihutooni kõrval, siis jah on ilmselt kasulik teha esimesena taust, et modell sellega suhestada, aga neutraaltooni puhul, pakun, tuleb nagunii pisut valetada ja seda saab teha ka tagantjärele modelli järgi. Piltide pealt on näha, et algul oli see taust kaunis värviline, aga heleda modelli kasuks sai seda rahulikumaks üle maalitud.
Juhendaja stiil oli seekord selline, et ta vaatas vahepeal pildid üle ja näitas kätte kohti, mis pildil nii-öelda ansamblist välja langesid. Ei soovitanud kohe, mida tegema peab, aga mõnikord. Ma sain igatahes küllaltki palju iseseisvalt töötada ja lahendust otsida. Tasus ka küsida, kui edasi ei saanud ja ise midagi välja ei mõelnud.
Tekkis ka väike diskussioon juhendajaga, et kas esimesena tuleb teha taust või mitte. Ma nüüd arvan, et see vist oleneb taustast - kui on päris värvid, nagu punane, roheline vms ihutooni kõrval, siis jah on ilmselt kasulik teha esimesena taust, et modell sellega suhestada, aga neutraaltooni puhul, pakun, tuleb nagunii pisut valetada ja seda saab teha ka tagantjärele modelli järgi. Piltide pealt on näha, et algul oli see taust kaunis värviline, aga heleda modelli kasuks sai seda rahulikumaks üle maalitud.
Juhendaja stiil oli seekord selline, et ta vaatas vahepeal pildid üle ja näitas kätte kohti, mis pildil nii-öelda ansamblist välja langesid. Ei soovitanud kohe, mida tegema peab, aga mõnikord. Ma sain igatahes küllaltki palju iseseisvalt töötada ja lahendust otsida. Tasus ka küsida, kui edasi ei saanud ja ise midagi välja ei mõelnud.
Asi, mis mulle meeldis, oli see, et tal oli ka valik "Konrad-Mägi-stuudio-jaoks-mittetraditsioonilisi" sünteetiliste orgaaniliste pigmentidega värve kaasa võetud, mida ta lasi soovijatel proovida värskenduseks - et kuidas teistega käituvad ja mida nendega segamisel teha saab. Ma tunnen, et ise vajan sedasorti näpunäiteid aeg-ajalt küll, sest mul on pigem tendents harjunud asjade küljes püsida. Ja üks pisut erinev laik mingis ühes kohas pildil elustab ikka vägevalt. Ja üldse ma olen selle nädala töös värvidega päris rahul. Siin paremal on molbertil valmis maal koos paletiga. Foto inspiratsiooniks oli stuudios jutuks tulnud juhtum mingi kunagi ateljees maalinud tädiga, kes süüdistas kaasõpilasi tema paletilt värvide mahavaatamises ... irw ... ja tegin õkva selle ülesvõtte, et kõik saaksid minu paletilt värve vaadata. |
Ja veel, lõpetasin oma suure figuuri nelja päevaga ja alustasin neljapäeva viimasel tunni portreed. Selle töö tulemus on siin kõrval. Kahjatsen, et algul oli ta mis keha puutub, vahvalt visandlik, aga see läks teisel päeval paigast, ja ta oli mul vahepeal modelliga hästi sarnane, aga sarnasus kadus mingil hetkel totaalselt käest - mingi natuke õnnestus küll pärast tagasi saada. |
Uuel nädalal maalin siis veel korra akti - küll see akti maalimine on ikka väsitav, olen poolest päevast täitsa sooda - ja siis ma teen vist ühe nädala lühiajalisemaid harjutusi, krokiid, joonistust ja võib-olla mõnetunnist õhtumaalimist. Vaatan seda, mõtlen nädalavahetusel järele.
Update: mida rohkem ma unustan, milline modell välja nägi, seda rohkem see portree mulle meeldib. praegu on maalimisest möödunud kaks nädalat ja ikka juba päris hea tundub - pilt on koha võtnud motiivist ettepoole.