Kõik kolm maali on tehtud samas kohas istudes, suunad on õige pisut erinevad. Ja kõik samal päeval, mõnetunniste vahedega.
Saar kaerapõllus. 2010. 33,5 x 23,5 cm. Esimene on maalitud hommikupoole, kui ilm oli kergelt sombune, aga ei sadanud. Ise olen rahul sellega, et koloriit on väga diskreetne, mitte mingit pealetükkivat tähelepanu tõmbamist, samas on pildi sees väga palju, mida silmadega jälgida. See on üks mu lemmiktöödest. Enne äikest. 2010. 42,5 x 28,5 cm. Õlimaal papile kleebitud lõuendil. Pealelõuna, aga paistab õhtusem. Kiirustamine, et vihma käest ära saada, on pildis natuke tunda. Samas pole miski päris poolikuks jäänud. Esiplaan tundub kord tühi, siis ikkagi piisavalt läbi maalitud... ootan, kuni ses osas saabub selgus, huupi pole mõtet summida. Vajab ka vist ümberraamimist, see punane puu tõmbab tähelepanu liialt pildist välja. |
Ta oli osa viimase näituse tutvustusest - näituse enda juures rippus originaal, muudel plakatitel oli foto. Värvid on küll kuulutusel kahjuks täitsa mööda.
Viimasel väikesel on palju nimesid olnud, maalilaagri näitusel pandi talle "Vihm on liiga sinine". Pikad luulelised pealkirjad on mulle tiba vastumeelt, aga eks ta olnud muidugi naljaga pooleks. Ühel näitusel oli "Lemmik". Ühel näitusel oli lihtsalt "Pärast äikest". Võib-olla pole praegunegi nimi viimane.
Viimasel väikesel on palju nimesid olnud, maalilaagri näitusel pandi talle "Vihm on liiga sinine". Pikad luulelised pealkirjad on mulle tiba vastumeelt, aga eks ta olnud muidugi naljaga pooleks. Ühel näitusel oli "Lemmik". Ühel näitusel oli lihtsalt "Pärast äikest". Võib-olla pole praegunegi nimi viimane.