Facebookis olen käinud viimasel ajal pigem sporaadiliselt ja nii õnnestus mul maha magada nii üleskutse Jakobi galerii kevadnäitusele, mis seekord katkuaja tõttu toimus veebinäitusena, kui ka suurele Konrad Mägi Ateljee ülevaatenäitusele - facebooki ikaldus on ju ka selles, et info kaob kole ruttu uuema alla (aga ma ei rutta veel kontot kustutama, sest mõne inimesega on see ainuke suhtluskanal). Olin jõudnud nüüd kevadel ainult ühe enam-vähem hea pildi maalida ja muretsesin, et seda on vähe - et ehk ei tohiks vanu pilte eksponeerimiseks saata - aga seal oli mõnelt autorilt isegi kümne aasta vanuseid töid, niisiis sokutasin Jakobi galerii näitusel ennast kolleegi MA abiga pärast kaheteistkümnenda tunni kukkumist vankriotsale. Esitasin kevadel maalitud lillepildi ja paar suvist pilti 2020. aastast ning KV aias veel aasta varem tehtud pisipildi, mis oli ka Minimaalia näitusel. Panen siia veel korra näituse lingi, näitust saab vaadata mai lõpuni siit. |
Viisin raamida ikkagi punasekirju kangaga akti ja igaks juhuks punase pärlikeega portree, mille kunagi veel kindlasti mõnele oma näitusele tahaks panna, aga vahepeal konsulteerisin juhendajatega telefonivestluses ja tuli välja, et MA tahaks roosa taustaga akti, mille juures ise kõhklema jäin, ka näitusele. Tõsi, see oli heade värvidega maal ja terviklikkusele pole midagi ette heita. Kõhklema jäin sellepärast, et esiteks ma ei jäänud päriselt rahule vasaku nurga lapiteki-draperii teostusega. Teiseks, kui oled teadlikult stiili muutnud, siis on oma otsustusvõime ses osas, kas pilt on hea või keskpärane, kuidagi nürim, ei ole kindlust. Samas roosa taustaga pildis on tõesti eriti figuuri juures mingit lahedat mänguvabadust, mida ma alati mõne teise puhul ei saavutanud. Niisiis tegin veel ühe käigu ateljeesse ja viisin teise pildi ka raamida. |